 
Vaatamisväärsused Võrumaal
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Muuseum asub Kreutzwaldile kuulunud majavalduses, kus Fr. R. Kreutzwald elas koos perega aastail 1833-1877, töötades Võrus linnaarstina. Aastatel 1881-1890 ja 1899-1900 www.hot.ee/muuseumvoru
Võrumaa Muuseum
Püsiekspositsioon annab ülevaate Võrumaa ajaloost, kiviajast tänapäevani. Huvitavalt on kujundatud etnograafiliste esemete väljapanek, orelimeistrite Kriisade nurk, rätsepa ja kingsepa töökoda, setu tare ja metsavenna punker. Muuseumi näitustesaalis korraldatakse sisukaid fondi-, kunsti- ja käsitöönäitusi.www.hot.ee/muuseumvoru
Tamula muinasasula koht Roosisaarel
1938. a. suvel otsis võrulane Ida Kepnik järve kukkunud sõrmust ja leidis
Võru Suurkannataja Ekaterina kiriku
ehitamist alustati 1793.aastal keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhidekst M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Kiriku ümber ehitati soliidne piirdeaed. Kiriku sissepühitsemine toimus 06.08.1804.aastal Riia arhimandriitri poolt püha suurkannataja Ekaterina auks ja kanan tema nime. www.orthodoxa.org/EE/estonieEE/estoniaEE.htm
Võru Katariina kirik
Võru linn asutati keisrinna Katariina II tahtel 1784.aastal. 1788.aastal pöördusid kreisilinna Võru elanikud palvega Katariina II poole, et saada luba linna luteriusu kiriku ehitamiseks. Luba saadi ja Katariina II kinkis kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla, toetust ehituskulude katteks koguti ka vabatahtlike annetajate käest. Sisseõnnistamine toimus 24.juulil 1793. Kirikule anti keisrinna auks Katariina nimi.
Väimela mõisakompleks ja park
Väimelat mainitakse esmakordselt 1403.a Mõisast on teated 1590. aastast. Üks legende Väimela nime saamise kohta pajatab, et nimi jäänud mõisale külge pärast seda, kui üks Väimela mõisnikest ta oma väimehele pärandas
Karma Antikvariaat on suurima ja rikkalikuma väljapanekuga antiigipood Eestis. Asub võru linna ühes vanemas kivihoones (19. saj)
Rõuge Ööbikuorg ja Ööbikuoru külastuskeskus ja vaatetorn
Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv.
Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Suure Munamäe vaatetornist avaneb suurepärane vaade Eestimaa loodusele. www.suurmunamägi.ee
Rogosi kastellmõis
Mõisa rajaja, poola päritolu Stanislaus Rogosinsky ehitas arvatavalt puidust väikese mõisa endise linnuse või keskaegse asula kohale. Esmakordselt mainitakse mõisat 1597.a. Nimetus Ruusmäe tuli kasutusele 20. saj. alguses
Vastseliina piiskopilinnuse varemed ja Piiri kõrts Vastseliina linnus on olnud korduvalt uurijate tähelepanu all. 1888.a. kaevas siin Tartu Ülikooli arhitekt R. Guleke. Professor A. Tuulse on käsitlenud ja uurinud Vastseliina linnuse ehitust ja ajalugu. Siin on teostanud uurimisi mõisaomanik G. Liphard koos Fr. R. Kreutzwaldiga. 1960. aastatel konserveeriti varisemisohtlikumad kohad. 1980-ndate alguses planeeriti uut konserveerimist, kuid teostamiseni ei jõutud. 1971.a. puhastati linnusevaremete ümbrus ja laiendati vaateid. Linnusevaremete ümbrust puhastati ka 1995 ja 1999.a. Puhastustööd toimusid ühiskondlikus korras, talgutena.
Piusa koopad asuvad Obinitsast 4 km kaugusel Põlvamaal. Piusat on esmakordselt mainitud Pihkva kroonikais 1341.a. Piusa raudteejaama lähedal asuvad võimsad inimtekkelised koopad, kust varem kaevandati www.piusa.ee
Obinitsa Seto Muuseumitarõs on võimalik tutvuda Obinitsa kandi setu pere elu, kommete ja tavadega aastatel 1920-1940. Tubamuuseumi sisustus on kokku pandud ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Ainulaadne on muuseumis setu naiste käsitöökogu: peened värvilised pühaserätid, ilukäterätid ja rahvariided. www.obinitsamuuseum.ee
Vana-Antsla mõisat mainitakse esmakordselt 1405.a., mil Herman Uexküll jagas testamendiga oma varanduse poegade vahel. 1588.a anti Antsla mõis Võnnu kastellaanile Georg Schenking´ile, kes ehitas mõisast kastelli.
| 
